Kas Eesti Riik peaks tegema propagandat?

Teine loeng oli taas erakordselt huvitav ja mõtteid, millest tahaksin kirjutada on palju (WC kultuur, kontsruktivism, haridus päästab maailma jne). Kõigest ei jõua kahjuks kirjutada, seega proovin arutleda teemal kas meie Eesti riik vajab propagandat. Mõtte, mille Kaja loengu lõpus õhku viskas - ma püüdsin selle kinni. 

Sõnapaar riiklik propaganda tekitab minus vastakaid tundeid. Ajaloost me teame, kui suur jõud on riiklikul propagandal. See on toitnud sõdasid ning olnud seemneks rassivihale, kuid samas on see aidanud muuta rahvast ühtseks ning kokkuhoidvaks. Tänu sellele on toimunud kiire riikide ülesehitus sõjajärgseil aastail ning on kogutud raha tähtsatele projektidele.

Kuidas mina suhtun riiklikku propagandasse? 

Ühest küljest meenuvad, totalitaarsest režiimist tulnuna, Võidu väljaku paraadid ning seal esitatud kihutuskõned ja suured punased plakatid kirjaga „Au tööle“ ja „Elagu NLKP“ ning teisest küljest Rahvarinde liikumine ja Balti kett, mis muutis iga eestlase oma kodumaa patrioodiks.

Kas ma täna näen vajadust riikliku propaganda järgi? 

Jälle näen ma siin kahte poolt. Ühest küljest ma näen vajadust riikliku propaganda järgi, et suurendada rahvustunnetust ja võibolla isegi mitte niivõrd eestlaste rahvuse esiletoomist kuivõrd Eestimaa kui kodumaa tähtsustamist.

Teisest küljest teades propaganda jõudu ja selle võimes mõjutada masse, näen ma selget ohtu, et seda võiks väärkasutada kellegi isiku või huvigrupi teenimiseks ning mis viiks varem või hiljem totalitarismini. Viimane negatiivne näide edukast propagandast on viimastelt kohalikelt valimistelt, kus Keskerakond kasutas kõiki tema käes olevaid vahendeid valijate mõjutamiseks ja ta tegi seda äärimiselt edukalt.

Kui nüüd mõelda, et selline võimalus oleks riiklikul tasemel olemas, siis võib juhtuda, et ühel hetkel sarnaneb meie riik Valgevene või Põhja-Korea’ga.

Kuid kuidas siis teha riigi tasemel propagandat ja samas välistada võimalikke ohte väärkasutamiseks? 

Arvan, et seda on võimalik teha riigil delegeerides selle ülesande mõnele oma ministeriumi haldusalas olevale organistasioonile nii, nagu seda tehti mõned aastad tagasi EAS‘s “Welcome to Estonia” loomisel. Seal oli selge riiklik vajadus luua bränd ning kujundada imago selle ümber ning korraldada rahvuslik kampaania selle levitamiseks. Teise näitena tooks meie rahva ühe suurima ja tähtsaima ürituse, laulu ja tantsupeo. Seal on väga selged propagandistlikud elemendid rahvustunnetuse kasvatamiseks ning mida korraldab Kultuuriministeeriumi allorganisatsioon Laulu ja Tantsupeo Sihtasutus. Ma kindlasti ei poolda riigi poolset propagandaameti loomist, kuid ma pooldan riikliku propaganda tegemist läbi allorganistsioonide, et kasvatada kodanike ühtsustunnet.