Lõpetuseks

See kommunikatsioon on nii pagana huvitav, et olen hakanud mõtlema, kas õpin ikka õigel erialal? Samas olen kindel, et kommunikatsiooni on mis tahes erialal vaja osata. Mida paremini ennast väljendada oskame, seda lihtsam meil endil on.

Mida õppisin? Õppisin sellel kursusel kindlasti ennast palju paremini väljendama. Õppisin ka seda, et tasub ikka enne mõelda kui (kuidas) välja öelda.

Mis oli keeruline?  Hmm, minu jaoks ehk see, et kui mul tuli mingi mõte, millest kirjutada oma blogis, siis keeruline oli ehk kirja panna selle mõtte juures see sisu, et mida ma sellega tahan öelda. Mõnikord keerutasin oma lauseid ühte ja tesitpidi enne kui sain selle ära postitatud.

Mis meeldis? Ausalt, mulle meeldis see aine, mulle meeldib õppejõud Kaja, kuid eriti tooksin välja visuaalse kommunikatsiooni praktilise ülesande. No väga põnev oli pildistaa ja põnev oli vaadata, mida keegi oli suutnud kaamerasse püüda. Tulemused olid ju väga vahvad.

Mida kursusel teisiti korraldada? Kursus oli suurepärane, ma ei korraldaks seda ringi. Kõik oli lihtsalt aru saada, tuli ainult kenasti ree peal püsida ja pidevalt moodle-t jälgida. Võibolla kui kursusel oleks sadakond tudengit vähem, siis ehk tekiks veel põnevamad ja sisulisemad arutelud klassiruumis. Kuigi me ju suutsime seda teha ka 200 + auditooriumis.

Lõpetuseks tahan väga tänada kõiki oma blogi lugejad.

Viimane loeng

Praktika - viimases loengus pidime aru saama kahe tudengi sõnumi formuleerimisest, pidime selle vastu võtma ja sellest aru saama. Meie oskus oli neid kuulata tähelepanelikult. Tulemuseks joonistasime pildi kujunditega.
Põrutavalt põnev oli.
Samal ajal torkas mulle pähe mäng "Alias". Usun, et me kõik oleme seda kunagi mänginud ja teame, et tihti peale süüdistatakse mängu käigus sõna arvajat, et rumal kuidas sa küll aru ei saa.
Aga tegelikult peitub iva ju hoopis sõna seletajal. On ikka väga oluline, mismoodi me ennast väljendame, millisel moel me omi mõtteid välja ütleme, kuidas me neid formuleerime, millega seoseid loome jne.
Põnev.

Kellele mõeldud kommunikatsioon?

Huvitav kommunikatsiooni teemaline uudis tänasest päevast.

Huvitav, mida vaegkuuljad mõtlesid see hetk kui nad seda sündmust jälgisid? Et keegi teeb Obamale tuult või ajab kärbseid laiali, sest mingit sõnumit nad sellest välja lugeda ei saanud? 

Järelikult nende jaoks sõnaline kommunikatsioon puudus, ainult meie, kes me oleme võhikud viipekeeles võtsime seda ilmselgena ja arvasime teadvat miks see mees seal on.

See on nii huvitav, kuidas me tõlgendame enda jaoks asju, kuidas me enesekindlalt arvame, et kui keegi liigutab käsi, siis järelikult on tegu viipekeelse tõlkega.

Üks mõte - kaks lauset

Kaunites kunstides kasutatakse väljendit kompositsioon, et kirjeldada paigutuslikku tasakaalu teoses.

danah boyd’i blogi on kui kompositsioon, selle parimas tähenduses, kus sõnad on hästi seatud ning tekstid moodustavad terviku.

Minu kommunikatsiooni õppetund

Kahjuks ei saanud 5 detsembri loengus osaleda.

Sünnitasin. Tulemuseks kasvatasin Eesti iivet imelise tütre näol. 

Nüüd õpin uut moodi kommunikeeruma. Tavapärase sõnalise kommunikatsiooni asemel, kus üks küsib, teine vastab - pean ma lapse nutust ja miimikast välja lugema kas tal on palav, kas tal on gaasid, kas ta tunneb ennast selles asendis ebamugavalt, kas mähkud on täis saanud, kas kõht on tühi jne. 

Mina nüüd värske emana pean sellest ühesugusest nutust välja lugema põhjuse. 

Uus elu, uus maailm nõuab kohanemist ja mõistmist. 

Olen õnnelik.

Pisa testi tulemused

Iseenesest positiivne uudis, oleme parimate hulgas, kuid milline on selle testi väärtus ja kuidas me seda kasutada saaksime?

Seda graafikut vaadeldes tekkis mul koheselt hulga küsimusi:
- Millised on need objektiivsed põhjused nendele tulemustele?
- Kas on toimunud muutus õpilastes ja mis täpselt on toimunud nende mõttemaailmas?
- Kas on tulnud uus põlvkond õpetajaid, kes on leidnud efektiivse mooduse kontakti leidmiseks õpilasega?
-Kas meie haridussüteem on teinud läbi arengu, mis soosib mõlema poole häid tulemusi?

Teine pool sellest on, kuidas neid andmeid saaks enda kasuks ära kasutada?
- Mida me teeme paremi kui meie naabrid?
- Mis on muutunud Soomes, et nende tulemus on kehvemaks muutunud?

Palju küsimusi, kuid mitte ühtegi mõistlikku vastust.
Igasugused indikatsioonid ja võrdlused teiste riikidega annavad meile võimaluse teha asju paremaks. Miks mitte kasutada neid andmeid, et luua süsteem, et olla parim!
Äriettevõtetes on parendussüsteemid, kuidas liikuda täiuslikkuse poole, miks mitte seda teha riigis samuti.