Eesti, kuhu me liigume?

Eurotsooni riikides elavate inimeste jõukus 2013.

Lugedes majanduse uudiseid rahvusvahelisest meediast ja kõrvutades seda ühe varasemalt loetud uudisega, siis esimese hooga on seda suht raske lahti mõtestada, kuid tundub, et meie süsteemis on viga. 

Olla ühed kõige kõvemad töörügajad maailmas ning samas olla eurotsooni vaeseim riik paneb mõtlema, kas tänane Eesti poliitika ja majandusmudel on õige?  Naljatades võiks öelda, et äkki me peaks õppima asju kergemalt võtma ning sisse viima prantslaste 7 tunnise tööpäeva või hispaanlaste keskpäevase siesta või hoopiski kreeklaste teiste kulul elamise? 

Tegelik probleem on väärtuses mida me loome oma tööga. Tänane Eesti on fokusseerunud tööle ja paraku mitte just kõrget väärtust loovale tööle.

Skandinaavias ja Kesk-Euroopas kasutatakse meie kohta väljendit "odav allhanke maa", kus toodetakse tööstusele suhteliselt väikese lisaväärtusega tooteid, mis oma protsesside poolest on ebamugavad ning ajamahukad, et seda võiks teha kalli tootmistunni hinnaga neis riikides.  Samas olen ma arvamusel, et meie riigi arengus on olnud see roll meile üliolulne, see on andnud meile väärtuslikke kogemusi, kuid meie soovid ja vajadused on tänaseks muutunud, me oleme liikunud järgmisele tasemele. Me saame seda muuta, kui me muudame oma fookust! Muuta oma fookust töörabamiselt väärtuse loomisele. Mõttekäik on lihtne, kuid kuidas on võimalik muuta seda? Peamine probleem mida ma näen on riigi poolne abi ettevõtluse alustamisel. Eestis on täna suhteliselt lihtne alustada nullist väike-ettevõtet või teenust pakkuvat ettevõtet, kus investeeringud ja jooksvad kulud on madalad, kuid paraku keskkonnast tulenev surve ei anna meile aega rahulikult ja omas tempos kasvamiseks. Kui me keerame oma fookuse riiklikul tasemel väärtusele, siis tuleks meil luua võimalus käivitada ka keskmise suurusega ettevõtteid nullist, mille esialgne investeeringute vajadus on kordades suurem, kuid samas on ka toodetava väärtuse hulk suurem. Ma olen kindel, et neid võimalusi suurema väärtuse loomiseks on veelgi ja ületamatuid takistusi sellel teel ei ole. Tänu väärtuse kasvatamisele oleks meil võimalik tulevikus loota suuremat palgatõusu ja paremat sotsiaalset kindlust.