Communication and introduction

Alustades raamatu lugemist oli esimene emotsioon, et tegu on äärmiselt pika sissejuhatuse ja lohiseva sisuga raamatuga. Kuid raamatut edasi lugedes leidsin nii mõndagi huvitavat enda jaoks.

Raamatus selgub, et kommunikatsioon on kõikjal meie ümber. Läbi kommunikatsiooni on saanud võimalikuks inimeste areng. Läbi kommunikatsiooni kasvavad meie teadmised. Oleme kasutanud kogu oma arengu vältel erinevaid võimalusi kommunikeerumaks teiste inimestega või ümbritseva keskkonnaga. Oleme selleks kasutanud nii seinamaalinguid, paberit ja pliiatsit, lõpetades tänapäevaste vahenditega nagu internet, mobiiltelefon.

Kommunikatsioon ei tähenda suhtlemist ainult inimeste vahel, kommunikeeruvad kõik elusolendid. Näiteks loomade territooriumi märgistamine, loomade lõhnad, kehahoiakud - see on loomade vaheline kommunikatsioon.
 

Inimese arengu üks osa on tema võime õppida, koguda teadmisi ning rakendada neid praktikas. Ainult läbi praktika suudab inimene omandada õpitut. Inimesel on suurepärane võime luua kujutluspilte tulevikust ja läbi selle luua reaalsust.

Inimese õppimine on enamasti süsteemivaba, juhuslik kuid õppimisprotsess peab olema süstemaatiline, et saada teadmisi teistelt indiviididelt. On ainult kaks põhilist instrumenti uute teadmiste omandamiseks: põhjus ja kogemus. Teadmiste talletamiseks on palju erinevaid võimalusi: enda aju, teiste inimeste ajud, raiutuna kivisse, graveeritud puitu, seintele ja reklaamtahvlitele, paberitükile, ajalehte, ajakirja, raamatusse, arvutisse jne. Need kõik on väga head võimalused info talletamiseks kuid seda erinevatel eesmärkidel, eri inimestel ning erinevates situatsioonides. Parim moodus teadmiste talletamiseks on hästi organiseeritud raamatukogu. Juba tuhandeid aastaid tagasi arenenud tsivilisatsioonid kasutasid teadmiste talletamiseks raamatukogusid.

Kogu maailm on väga kompleksne süsteem nii nagu seda on ka inimkeha. Väike grupp inimesi võib olla väga kompleksne süsteem. Meie ühiskond on veelgi keerulisem, lihtsad sotsiaalsed institutsioonid on üksteisest diferentseeritud. Näiteks: religioon ja õigusteadus, poliitika ja majandus, kunst ja kirjandus, teadus ja tedmised jne. Need kõik arendavad ise oma norme, kirjutades meile ette kuidas me peaksime mõtlema, tundma ja tajuma, et mõista põhilisi tõekspidamisi. Tänapäevases ühiskonnas on palju põhilisi sotsialiseerumise vahendeid: perekond, töögrupp, koolid, kirikud, õigusasutused, populaarsed liikumised ja massimeedia. 
 

Kogu kommunikatsioon toimub märkide abil. Need märgid jagunevad koodideks ja keelteks, seda uurib semiootika. Meil on oskus kasutada oma käsi, erinevaid tööriistu ning oma aju kuid kõige tähtsamaks kommunikeerumise vahendiks on siiski keel ja meie väljendusoskus. See eristab meid ülejäänust loomariigist. Inimeste vaheline suhtlemine on täis tähendusi. Kommunikatsioon jaguneb verbaalse (sõnad, laul, dialoog) ja mitteverbaalse (muusika, joonistamine, tants, miimika) kommunikatsiooni vahel. 
 

Kui me suhtleme, me peaksime olema ratsionaalsed, efektiivsed ja koostööle orienteeritud. Kui seda veel põhjalikumalt öelda, siis see, mida me ütleme peaks olema tõde, informatiivne, asjakohane ja selge. Need on head põhimõtted. Inimajaloo jooksul paraku need põhimõtted ei ole alati olnud need mida järgitud, näiteks sõjas, äris ja armastuses võib kasulik olla valetada. Seda nii ratsionaalsetel kui ka emotsionaalsetel põhjustel.

Inimparadoks on see, et me oleme alati mõlemat, objektid ja subjektid ja seda ka siis kui me kommunikeerume. 
 

Et saada indiviidiks sa pead olema võimeline kommunikeeruma teiste indiviididega. Sa pead valdama inimeste vahelist kommunikatsiooni ning sa pead omama võimet kommunikeeruda iseendaga. See sisaldab enda peegeldamist. Sa ei pea ainult mõtlema ja tundma aga sa pead mõtlema ja tundma iseenda mõtteid ja tundeid. Selle omandame juba lapsepõlves.

Väga suur osa inmestevahelisest kommunikatsioonist toimub samal tasemel. Indiviidid suhtlevad indiviididega, organisatsioonid organisatsioonidega. Seda nimetatakse sama taseme kommunikatsiooniks kuid tänapäevases ühiskonnas toimub kommunikatsioon erinevatel tasanditel. Erinevate tasandite kommunikatsioonis kasutatakse erinevaid ameteid nagu advokaadid, diplomaadid, ombudsmanid ehk professionaalsed vahemehed, kes aitavad kommunikeeruda indiviidil organisatsiooniga või organisatsioonil riigiga.

Oli väga meeldiv lugeda raamatust midagi sellist, millest olen ka ise osa saanud. Peatükis inimeste vaheline massikommunikatsioon räägib meie Eesti vabaduse püüdlustest läbi laulu 19 sajandi teisel poolel.

Raamat kirjutab väga põhjalikult inimeste vahelisest kommunikatsioonist, grupi kommunikatsioonist, organistastiooni kommunikatsioonist. Grupp on juba ka kolm inimest, kuid mida suurem on grupp, seda suuremad on nende eesmärgid, nende struktuur muutub formaalsemaks, neil kujuneb hierarhia. Grupis on oluline iga liige. Organisatsioonil peab olema selgelt sõnastatud eesmärgid, standardiseeritud struktuur, kommunikatsioonistruktuur. On ka veel võrgustikud, kus inimesed on küll grupid kuid asuvad eri kohtades ja kommunikeeruvad omavahel telefoniga, internetiga, kirjavahetusega jne.

Organistatsioon on olnud, on praegu ja jääb alati olema. Pikemat aega on domineerinud Max Weberi organisatsiooni teooria, mis oli kindla hierarhia ja bürokraatia suunitlusega. Organistatsioonidel on palju erinevaid mudeleid. Üle maailma on miljoneid erinevaid organisatsioone. Organisatsiooni võib kirjeldada mõne lihtsa määratlusega: hirarhiline, funktsionaalne, tootmine ja asukoht. 
 

Organisastsiooni kommunikatsioonile on viis määratlust (G.Hofstede): võimu distants, kollektivism ja individualism, maskuliinsus ja femiinsus, ebakindlus ja vältimine, pika ajaline ja lühiajaline orientatsioon.

20 sajandi alguses tavapärane trükimeedia sai omale kolm tugevat konkurenti: raadio, film ja televisioon. Sellele on 20 sajandi lõpus lisandunud veelgi suurem konkurent internet.

Massimeedia kvaliteet on subjektiivne, mis on ühele kõrgekvaliteediline võib olla teisele madala kvaliteediline väljund ning vastupidi. Tänapäevane massimeedia on üles ehitatud selliselt, mis arvestab võimalikult laia publikuga. Tänapäeva ühiskonnas enamus inimesi veedab arvestatava hulga ajast, lugedes, kuulates või vaadates eri tüüpe massimeediat. Tänapäevane massimeedia ulatub kaugemale riigipiiridest, on rahvusvaheline. Et rahvusvaheline kommunikatsioon toimuks edukalt on vaja mingisugunegi teadmine teineteisest. Parim rahvusvaheline kommunikatsioon toimub siiski otse näost näkku.

Kuigi raamat käsitleb lõpus põgusalt ka internetti, oleme me tänasel hetkel teinud suure sammu selles edasi.

Nii nagu ka raamatus kirjas, et kommunikatsioon on pidevas arengus, on kommunikatsioon kõikjal meie ümber. Raamat on välja antud alles 10 aastat tagasi, siis võrreldes selle ajaga on inimeste vaheline kommunikatsioon läinud juba järgmisele tasemele, näiteks Twitter, Facebook, Youtube. 

Huvitav, mis tuleb edasi?