Mõtteid 3. loengust

Loengut oli äärmiselt raske jälgida, kaasa mõelda oli veel raskem kuid püüdsin anda endast kõik, et saada midagigi aru, mis toimub, istudes kannatlikult niheledes auditooriumi toolil. Seega andke mulle andeks, et taaskord postitan siia oma konspekti.

Kommunikatsioon kui dialoog.

Kommunikatsiooniteoorias 2 lähenemist:

• realism- mehaaniline, kommunikatsioon on sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale.
• konstruktivistlikud- sotsiaalkonstruktsionistlik (suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi), süsteemne (sõnumite loomine, aru saamine, et mis toimub sõnumiga kui need ringlevad).

Maailm, mida me tunneme, on maailm, mida me ise loome.

Ühiskond on meie ühine kujutlus.

Sotsiaalne konstruktsionism (SK):

• SK kriitiline suhtumine (ideesse, olemusse, kindlasse maailma). See, mida me näeme, vastabki meie tegelikule maailmale.
• Ajalooline ja kultuuriline spetsiifika (põhjustatud, tingitud). Mõisted on kunstlikult inimeste poolt valmistatud.
• Tunnetus hoiab üleval sotsiaalne protsess (konstrueerimine on sotsiaalne)
• Tunnetus ja sotsiaalne tegevus käivad käsikäes (iga konstruktsioon toob endaga kaasa mingi tegevuse).
• Mõtlemise ja tunnetuse eeldus on keel, mida me räägime.
• Keel on sotsiaalse tegevuse vorm. Keel on midagi enamat kui eneseväljendamise vahend. Omavahel suheldes konstrueerivad inimesed maailma. See, mis meie pea sees toimub see on sisekõne, see ei ole kommunikatsioon. Keele kasutuse kaudu me korrastame maailma. Midagi toimub, me keelega sildistame, muudame olukordi, loome täiesti uusi olukordi. Sõnade abil me loome maailma, sõnadel on väga suur tähendus. Keel mitte ainult ei kirjelda, keele abil me loome suuri tähendusi.
  Mina arvan, et keelt me mõistame kõik väga erinevalt. Näiteks punane värv ei pruugi olla sinu jaoks nii punane kui ta minu jaoks on. Minu jaoks ebaoluline ei pruugi olla sinu jaoks ebaoluline. Me kirjeldame keele abil üksteisele erinevaid olukordi kuid me ei või olla kindlad, et kuulaja saab asjadest sama moodi aru kui sina. Sõnadel on väga suur tähendus. Õigete sõnade leidmine ja nende kasutamine meie igapäeva kõnes on suur oskus.
  Keel on põhiline maailma ja ka isiku konstrueerimise vahend. See, milline isiksus te olete, teie kogemus, teie identsus sõltuvad keelest. Meie mõtted, tunded ja see kuidas me neid väljendame, on eelnevalt keele poolt juba pakitud.
  Asjade (nähtumuste) sees ja taga on nende olemus.

Diskursus – viis, kuidas me mingist asjast räägime. On praktika, mis vormib objekte, millest ta kõneleb.

Michel Foucault (1926 -1984), ajalooline filosoof, 20 saj. Üks suuremaid mõtlejaid. Foucault keskendus:

Diskursus loob teadmise, mis lähtub tegevusest, millest saame võimu.

Võim on vahend, seda võib saavutada aga ka mitte. Foucault ütles,et võim ei ole omadus, mis ühel on ja teisel mitte, vaid see on diskursuse efekt. Kui võim on maskeeritud, siis see töötab hästi. Kui aga võim on arusaadav ja inimesed saavad sellest aru, siis inimesed muutuvad tõrksaks.

Võim on igalpool, kõigis süsteemides, võim ei ole ainult poliitilises süsteemis.

James Carey (1934 -2006)

Kommunikastioon kui transmissioon

Kommunikastioon kui rituaal

Kommunikatsioon on transport: saatja – vastuvõtja.

Püüd suurendada ruumis liikuvate sõnumite transpordi kiirust ja nende mõju.

Huvitav kuidas? Laulval häälel lugemine.

Kas kirikus istudes jõuab jutlustaja info lauldes kiiremini kohale ja kas mõju on suurem?

No julgen siin kahelda. Tihti ju ei saa sõnadestki aru kui kiriku õpetaja lauldes midagi räägib. Küll aga paneb see pigutama ja hoolega kuulama, et saaks midagigi aru :)

Kommunikatsioon on rituaal- ühte moodi arusaamine ja kogukonna loomine. Jällegi näide jõuluõhtu kirikus – siin see toimib.

Kogukond kujuneb kommunikastioonis

Kommunikatsioon on sümboliline protsess, kus luuakse, säilitatakse, parandatakse ja kujundatakse ümber ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust.

Konstruktivism – kommunikatsioon kui süsteem. Isoleeritud objektide asemel vaadeldakse seoseid objektide vahel. Süsteem on tervik, mis koosneb elementidest ja seostest nende vahel. Elementide seos võib olla väga erinev. Tsirkulaarsed sosed = kõik tuleb tagasi.

Positiivne ja negatiive tagasiside, kusjuures positiivset kardetakse palju rohkem.

H.Haken- sünergia.

Interatsiooni mudel- uurijad on matemaatikud. Funktsioon, kus z on muutuja, mis mõjutab funktsiooni f.

Ühel hetkel süsteem stabiliseerub.

Ei ole olemas maailmas ühtset tõde.

Nüüd, olles töötanud oma konspekti taaskord läbi sain juba millestki aru. Ausõna. Kõik ei ole õnneks veel kadunud. 

Tänan.