Õige kaaslase valik (4. loeng)

Loeng oli väga huvitav. Puhas rõõm on osaleda loengus, millest saan aru ja mida on huvitav jälgida. Mõtteid, millest tahaksin kirjutada tekkis palju. Loengust koju sõites mõtlesin ja arutlesin veel pikalt endamisi loegus kuuldu üle. See oli hea tunne.

Täna on mõnus pühapäev kodus, istun nüüd arvuti taga ja panen mõned mõtted paljudest kirja.

Suhted + korraldus EI = suhtekorraldusega.

Maailma kõige targemate inimeste sündroom.

Alati ei ole tähtis, et meie organisatsioonis on tööl head ja väga head spetsialistid vaid nad peavad olema ka head ja väga head isiksuse omadustelt. Tähtis, et organisatsioonis inimesed saaksid omavahel kenasti läbi. Organisatsiooni sees peaks olema õhkkond, mis aitab kõigil töötajatel areneda, arutleda oma töömurede ja rõõmude üle. Viis, kuidas inimesed organistasioonis edastavad omavahel infot, sutlevad kolleegidega, jagavad ülesandeid, on ikka väga tähtis.

Igal organistatsioonil on oma nägu, töötajad seal sees kipuvad järjest rohkem minema oma juhtide nägu nii nagu koer läheb peremehe nägu. Vahel võib see olla hea aga vahel võib see olla ka väga väga halb. Kuid siiski ma arvan, et mida rohkem on ühes organisatsioonis erinevaid ja omanäolisi inimesi, kaasa arvatud väga keerulisi inimesi, siis seda parem. Erinevad inimesed annavad organisatsioonile rohkem erinevaid mõtteid, ideid, arutelusid, mis on edasiviiv jõud, energia. Erinevates olukordades on nad suutlikumad paremaid lahendusi välja mõtlema.

Organistasioonis ei pea olema sõbranna ja semu suhteid kuid inimesed peaksid seal üksteisest hoolima, üksteist toetama, aitama. Üks hea organisatsioon saab toimida ainult tänu headele ja väga headele organistastioonis viibivatele kodanikele. Hea oskus on valida tööle head inimesed ja hoiduda inimestest, kes võibolla on küll head spetsialistid aga oma olemuselt maailma kõige targema inimese sündroomiga ja seetõttu võivad hoopis mürgitada organistasiooni siseõhkkonda.

Konfliktid organistasioonis lähevad palju maksma. Kaks inimest olles konflitis, ei suuda oma tööefektiivsust tõsta pea nädal aega enam üle 80%. Halvas organistasioonis pikalt töötada on koormav ja ebatervislik. Kuna me veedame üle poole oma päevast kuskil organistsioonis töötades, siis on väga tähtis meile, et see organistasioon oleks terve ja energiat andev.

Eraldage emotsioon sõnumist – mulle väga meeldis see mõte. Ise kipun ka vahel olema oma tegemistes impulsiivne ja pisut ehk kärsitu. Elukogemus on mulle õpetanud, et kui miskit väga häirib, siis tõesti tasub enne mõelda kui midagi kohe öelda. Kellele meeldib ärevas olukorras lugeda sekundeid 1-10, kellele meeldib 3 x sügavalt sisse ja välja hingata, kes läheb teeb mõne suitsu, kes otsustab lihtsalt olla tasa. Vahet ei ole, peaasi, et inimesed arendaksid iseendas tarkust, mõelda enne läbi. Olen enda peal kogenud, olles mõnes kehvas situatsioonis, võtta aeg maha, teha paus, olla tasa ja olen kogenud ka seda, et vahel pärast nö mõtte pausi polegi enam vaja midagi öelda ega ette võtta, sest asjad on loksunud juba iseenesest paika. Kui emotsioonil lasta rahulikult sõnumist eralduda, siis mina küll olen näinud pärast asju hoopis teises valguses ja üldse ehk enam mitte nii hulluna kui algselt tundus.

Jätkuks mul ainult tarkust alati nii toimida.

ÕIGE mehe /naise valik. 

Vali endale kaaslane selle järgi, kelle vead sulle on kõige talutavamad, mitte selle järgi, kes sulle kõige rohkem meeldib. Me ei saa muuta oma partnerit, me saame muuta iseenda suhtumist. Keegi tark on kunagi öelnud: “Me austame inimese tugevusi aga armastame nende vigasid”. Kui me suudame neid vigasid armastada, siis palju õnne, me oleme võitnud jackpoti. Kas sina oled?

Sõna võib olla relv.

Kas arst võib öelda, esimesel visiidil patsiendile pärast tema analüüside tulemuste saabumist:

Vaadake, teie näitajad on halvad...

teil on vähk...

kui me kiiritame ühte kollet, siis teine hakkab vohama...

kui me kiiritame teist kollet, siis esimene hakkab vohama...

kui me kiiritame mõlemat korraga, siis te surete niikuinii...

soovitame teil hakata kirjutama testamenti...

Kas nii on eetiline?

Jah olgu, me teame, et see juhtus umbes 10 aastat tagasi. Aga selliseid juhtumeid juhtub iga päev ja igal pool meie ümber ka täna.

Kas sellel arstil oli tol päeval pikk ja väsitav päev ning paha tuju? Me ei tea.

Kas see õigustab sellist käitumist? EI.

Kas see arst lihtsalt oli otsekohene ja aus? Jah ta oli, aga kas nii peab ikka ütlema? Siinkohal mina arvan, et tema sõnad olid justkui nagu julmad relvad.

Muidugi meile kõigile meeldib kui arst on meiega aus ja ütleb kuidas asjalood meiega on aga alati saab ühte asja öelda väga erineval viisil. Mina arvan, et see arst oleks pidanud küll ütlema, kuidas on lood aga ta oleks pidanud jätma otsuse kas surra nüüd ja varsti või palju hiljem siiski patsiendile endale. Selles loos justkui arst lihtsalt andis teada, et nii on ja ei jätnud patsiendile mingisugustki võimalust ise otsustada, ise mõelda, ise võidelda jne. Mina usun, et kui patsiendile endale jäetakse otsustuse võimalus, siis temal on jõudu ja tahet ise otsustada, kas ta otsustab võidelda, kas ta otsustab loota, kas ta otsutab elada, kas ta otsustab veel mitte surra jne.

Üks patsient on sellises olukorras alati haavatav ja vastuvõtlik, kurb kui tuleb keegi ennast täis otsekohese ja julma ütlemisega arst ja tõmbab justkui vee peale kogu lootusele. Arst peaks sellises olukorras olema just see motivatsiooni ja lootust andev isik.

Imesid ju juhutb iga päev.

Muidugi tuleb ka vaadata asjade teist poolt. Arstil on kindlasti raske selliseid asju öelda. Aga siiski neid asju peavad nad ütlema ja neid asju saab öelda palju paremini ja mitte sugugi nii laastavalt. See on see koht, kus tuleks mõelda, et arstid peaksid tõesti õppima ka suhtlemist, kommunikeerumist.

Nii on ka meie igapäeva elus iga päev. Me iga päev kommunikeerume erinevate inimestega, me iga päev mõtleme, vestleme, arutame, arvame, hindame, jagame, tunneme, tajume jne. Me kasutame eneseväljenduseks erinevaid sõnu. Sõnadel on suur jõud. 

 

Mõelgem enne kui midagi ütleme.